zimzim u zimzizim [mot-brut] 1. mostere li brut d' on violon, d' èn årmonica, ki djouwèt; li brut d' ene muzike ki va, d' ene viole ki djouwe tote seule, come li cene ki les moxhonisses aprindèt des airs ås moxhons avou. C' est todi zimzim disk' a mo tård al nute. Zimzizim Colå Robin; èm tchivå n' a pus k' on dint; a mwindjî tot s' picotin; et n' a leyî k' on ptit fistou; po xhufler o trô d' vosse cou (rima d' efant). 2. hay, alans î sins rastena. Alé, zimzim, monparan ! Franwal: ahåyant po: En avant. rl a: [[Motî:rimtchitchim|rimtchitchim]], [[Motî:tchimtchitchim|tchimtchitchim]]. Disfondowes: zim'zim', zi-zim. | zimter [v.s.c.] må djower del muzike. rl a: [[Motî:zinziner|zinziner]].